Riik alustas ehitusregistri korrastamist

Majandusmisteeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul saab registrist puudu olevate objektide puhul tugineda maa-ameti ortofotode alusel antud hinnangu ja ehitisregistri andmete võrdlusele.

“Selle võrdluse alusel on tuvastatud, et registrist võib mai lõpu seisuga puudu olla kuni 120 000 hoonet, millest ligi 32 000 on elukondlikud hooned,” valgustas Ruuda probleemi ulatust. “Nõue, et ehitisel peavad olema nii ehitus- kui kasutusluba, tuleneb juba eelnevalt kehtinud ehitusseadusest. Sellest hoolimata on jäänud paljud ehitised registrisesse kandmata. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse sinna seni kandmata hooned,” selgitas Ruuda.

Võta spetsialist appi

Pindi kinnisvarabüroo partneri Peep Soomani sõnul algab paberimajanduse kordategemine kohaliku omavalitsuse ehitusnõuniku poole pöördumisest. “Nad on kaasa mõtlevad inimesed, mitte bürokraadid,” julgustas Sooman inimesi tegutsema ja ametnikke mitte kartma.

Kuna paberite kordaajamisel võib ampluaa olla lai, spetsialistiga konsulteerimisest pääsu pole. “Iga juhtum on erinev. Siin võib olla lõputu arv eri olukordi,” märkis Sooman.

“Paberimajanduse kordaajamine lihtsamaks ei lähe,” lisas Sooman tuleviku kohta. Kui praegu kasutusloata majas elamine otseselt problemaatiline pole, võib tulevikus Soomani sõnul pank sellise maja ostu mitte finantseerida. Ka muutub paberite kordaajamine ajaga keerulisemaks.

Sauga valla ehitusnõunik Merike Raudsepp soovitas alustuseks üles otsida kõik dokumendid, mis hoonete ja kinnistuga seotud, mapp kaenlasse võtta ja omavalitsuse ehitusnõuniku poole pöörduda. “Kuigi nõuded on igal pool sarnased, on inimestel hoonete kohta väga erinevaid dokumente,” selgitas ta ja märkis, et ühest skeemi, kuidas paberimajandus korda saada, pole. “Mõnel on alles ehitusload, mõnda hoonet ei leia ühestki registrist,” lausus ta. “Näiteks on suvilakooperatiividele antud terve kooperatiivi peale üks luba jne. Vaatame dokumendid koos üle ja otsustame, kuidas on mõistlikum edasi tegutseda,” selgitas Raudsepp.

Tarvis rohkem selgitustööd

Sobivad näiteks erastamisdokumendid, maa ostu-müügi paberid, täitevkomiteede tõendid. “Vaja on ametlikku paberit, et maja on ehitatud,” täpsustas Raudsepp ja lisas, et need võivad olla väga erinevad.

Tema sõnul on asjatult paanikat tekitatud ja seetõttu on ka selgitustööd rohkem vaja. “Küll ajaga loksub kõik paika. Ja see korrastamise töö oleks ükskord nagunii ära teha tulnud,” ei näe ta põhjust asjatult muretseda.

Ka ei tasu tema sõnul paaniliselt trahve karta, kuid paberimajandus tasub siiski korda ajada. “Mõnel juhul saab paberid korda kümne minutiga, teinekord on vaja lisamõõdistusi ja kulub paar kuud,” selgitas ta.